Aastaraamatu* lugemismüsteeriumeid A) Kõigepealt see et puuduvad märksõnad nagu: „pank“, „pangandus“ jne – ning raamatus puuduvad ka lugejale hoiatused sedasorti lünkade kohta ning ka viited et kuskohalt puuduvaid statistikaid kiigata B) Aastaraamatu profiilis on ilmselt siiski küll üksikuid rahvusliku finantssektori statistilisi indikaatoreid ja seega selles mõttes ühisosi EP statistikaga - kuid hämmastavalt on nende arvutamismetoodika ning klassifikatsioon erinevad EP statistikast ning seejuures ilma igasugu selgitusteta lugejale – seega on need rohkem müstifitseerivad kui midagi selgitavad C) Nt Aastaraamatust leiame lk 181-2 lõigu: „2012. aastal oli Eesti välismaailma suhtes netolaenuandja. ... Kui sääst ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded on investeeringutest suuremad, on riik netolaenuandja, kui aga säästudele ja välismaailmalt saadud kapitalisiiretele lisaks tuleb välismaailmalt laenata, on riik netolaenuvõtja. Kuna 2012. aastal oli säästu ja välismaailmalt saadud kapitalisiirete (peamiselt EL-i tõukefondidest saadud raha) kogusumma kapitali kogumahutusest suurem, oli Eesti mullu neljandat aastat järjest välismaailma suhtes netolaenuandja. (sic! nt aga kui kapitalimahutusi rahastada ka nt reservidest kas sellel juhul riik muutub müstiliselt välismaailma suhtes suuremaks netolaenuandjaks? üe) Kapitali kogumahutus kasvas siiski kiiremini kui säästud ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded, mistõttu Eesti netolaenuandmine on vähenenud: kui 2011. aastal oli see 5% kasutatud kogutulust, siis 2012. aastal vaid 0,3%.“ (sic! ehk tühiselt ca 0,06 miljardit, üe) Ja sellele narratiivile vastava arvtabeli leiame lk 188: Tabel 7. Kogumajanduse kasutatav tulu, sääst ja netolaenuandmine/-võtmine, 2008–2012 Table 7. Disposable income, saving and net lending / net borrowing of total economy, 2008–2012 (miljonit eurot – million euros) 2008 2009 2010 2011 2012 SKP 16 235,1 13 761,7 14 322,7 15 951,4 16 998,2 GDP Välismaailmalt saadud esmased tulud 1 248,0 780,2 851,1 1 012,5 984,2 Primary income receivable from the rest of the world Välismaailmale makstud esmased tulud 2 063,1 1 216,8 1 650,4 1 844,0 1 744,3 Primary income payable to the rest of the world Kogurahvatulu 15 420,0 13 325,1 13 523,4 15 119,9 16 238,0 Gross national income Põhivara kulum 2 119,4 2 193,7 2 247,1 2 342,8 2 470,7 Consumption of fixed capital Netorahvatulu 13 300,6 11 131,4 11 276,3 12 777,1 13 767,3 Net national income Välismaailmalt saadud jooksvad siirded 307,0 431,7 540,0 575,4 450,6 Current transfers receivable from the rest of the world Välismaailmale makstud jooksvad siirded 222,7 207,8 240,5 274,2 298,2 Current transfers payable to the rest of the world Kasutatav kogutulu 15 504,3 13 549,0 13 822,9 15 421,0 16 390,5 Gross national disposable income Kasutatav netotulu 13 384,9 11 355,3 11 575,8 13 078,2 13 919,7 Net national disposable income Lõpptarbimiskulutused 12 025,2 10 521,0 10 489,2 11 264,5 12 142,8 Final consumption expenditure Kogusääst 3 479,1 3 028,0 3 333,7 4 156,6 4 247,7 Saving, gross Netosääst 1 359,8 834,3 1 086,6 1 813,8 1 776,9 Saving, net Välismaailmalt saadud kapitalisiirded 210,2 482,8 373,1 483,1 563,4 Capital transfers receivable from the rest of the world Välismaailmale makstud kapitalisiirded 9,2 1,0 6,0 4,3 3,6 Capital transfers payable to the rest of the world Kapitali kogumahutus põhivarasse 4 865,7 2 539,3 2 900,9 3 949,1 4 696,4 Gross fixed capital formation Mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine 4,1 –0,5 –135,2 –189,2 –19,5 Acquisitions less disposals of non-financial nonproduced assets Netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) –1 189,6 1 060,9 966,0 766,7 55,6 (sic! üe) Net lending (+) / net borrowing (–) D) Tabeli viimases reas näeme seda 2012 müstilist 0,06 miljardilist väljalaenamist – müstilist mitmes mõttes: a) arvrida näib tohutult ebastabiilne ja kuna on tegemist netoreaga siis tekkib küsimus kui suur lõppude lõpuks olla selle 0,06 ligikaudsus ja seega peaks teada saama brutosid aga neid teada ei saa ja seega jääb arusaamatuks kuivõrd usaldusväärne üldse on väide välismaailma väljalaenamisest 2012 b) EP statistika ei näi taolist indikaatorit üldse spetsifitseerivat vaid tegeleb hoopis välisilma finantseerimisega meie rahvusliku majanduse poolt – ja seda 2012 suurusjärgu suuremas netomahus mis on ka siirdeliselt detailselt identifitseeritav ja ei tekita +/- küsitavusi üldsegi mitte. **************************************************** *) Eesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical Yearbook of Estonia ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-526-7 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 436 lk Ilmus: 26.07.2013: ESA kodulehelt Võrgust avatav
Posted on: Sun, 04 Aug 2013 08:50:02 +0000
Trending Topics
Recently Viewed Topics
© 2015