Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnavõtt Eesti Kaitseväe 95. aastapäeva pidulikul tähistamisel Estonia kontserdisaalis 14. novembril 2013 Lugupeetav härra president, Härra peaminister, Vabariigi valitsuse liikmed, ekstsellentsid, kaitseväelased, daamid ja härrad. Mul on suur au ja heameel tervitada teid Eesti Kaitseväe 95. aastapäeva pidulikul tähistamisel. Eesti Kaitseväe asutamise päevaks peetakse 16. novembrit, mil Ajutine Valitsus otsustas riigi kaitseks kokku kutsuda vabatahtlikest koosneva rahvaväe. Vaid loetud päevad varem oli maad võtnud kauaoodatud vaikus Esimese maailmasõja rinnetel, kuid teadupärast ei tähendanud see rahu Eestile. See oli Eesti jaoks alles algus. Oma noore riigi eest tuli maksta kõrgeimat hinda tuhandeil. Vabadussõda oli Eesti rahva ja kaitseväe jaoks ülim ellujäämiskursus, milleks aega ette valmistuda või kokku harjutada ei olnud antud. Otsus, värskelt väljakuulutatud vabariigi eest relv käes seista, oli ajaloolise tähendusega, sest tänu rahva juhtide kindlameelsusele ning suuresti vabatahtlikest koosneva väe vaprusele tõestati maailmale, et Eesti iseseisvuspüüe pole pelgalt suure sõja järgne tõmblus laguneva Vene impeeriumi äärealadel, vaid et meil oli oma vabadusega tõsi taga. Tänu sellele meelekindlusele sai võimalikuks võit vabadussõjas. Tänu sellele meelekindlusele sai Tartu rahuga pandud paika riigipiir. Täna, 95 aastat hiljem võime tõdeda, et tänu vabadussõjas näidatud kindlameelsusele saabus ka rahvusvaheline tunnustus. Seda tunnustust ei kiirustanud rahvusvaheline kogukond jagama ei iseseisvuse väljakuulutamise järel ega koheselt pärast Tartu rahu sõlmimist. Läks veel aega, et veenda maailma üldsust selles, et Eesti oli uue riigina võidelnud end maailmakaardile selleks, et jääda. Tänu sellele rahvusvahelisele tunnustamisele ning hilisemale Eesti okupeerimise mittetunnustamisele meie sõprade ja liitlaste poolt, võisime oma riiki taastades kõva ning selge häälega rääkida õiguslikust järjepidevusest. Põhimõttest, mis seob tervikuks meie riigi ajaloo ja tänase toimimise. Head pidulised, Eesti Kaitsevägi on tänapäevane vägi. Meie teadmised, oskused ja tahe on suunatud sellele, et võimalikult hästi tõrjuda tänapäevaseid ohte, lähtugu need siis mistahes ilmakaarest. Eesti sõjalist riigikaitset planeerides; väljaõpet kavandades ning ellu viies; rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osaledes; peame silmas pidama ühte selget ning lihtsat põhimõtet (paus) – Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on kaitsta Eesti riiki, tehes seda koos meie liitlastega. Selleks, et oma riiki parimal viisil kaitsta on aeg-ajalt mõistlik üle vaadata see arsenal, mis on meie kasutuses. Lugeda kokku inimesed ja varad, mõõta üle organisatsiooni tõhusus ning tõsiselt analüüsida, kas ning kuidas on see kõik suunatud äsjanimetatud põhiülesande täitmisele. Riigikaitse arengukava näol oleme selle teekonna läbi teinud. Selle teekonna käigus saime esmakordselt selgust sellest, mida me olemasolevaga suudame ning mida tuleb rohkem teha selleks, et kaitsta Eesti riiki. Kaitsevägi kaitseb Eesti riiki täna, nüüd ja praegu – kuid me saame seda veel paremini teha. Riigikaitse arengukava ja selle elluviimine on üks suur samm veelgi tugevama kaitsevõime suunas. Meil on selleks tarvis iga kaitseväelase ja kaitseliitlase usku, panust ja pühendumust. Siis on koos kindlam edasi minna. Kindlustunne on sõduri jaoks oluline. Olgu see siis kindlustunne, et kodus on kõik korras või siis teadmine, et sinu inimesed hoolivad su tegemistest ja sinu rahvas näeb su teenistusest riigile kasu ning tuge tõusvat. Eesti Kaitseväe jaoks on rahva toetus väga oluline. Oleme ju oma päritolult ning ülesehituselt rahvavägi. Ajateenistusele tuginev reservvägi on see sammas, millele on üles ehitatud Eesti riigi esmane iseseisev kaitsevõime. Ajateenistusele tuginev reservvägi koos vabatahtlikke ühendava Kaitseliiduga on sild, mis ühendab rahvast ja riigikaitset. See teeb riigikaitsest sinu ja minu, meie kõigi jaoks olulise küsimuse. Meie sõjalise riigikaitse peamisest jõust ehk reservväest rääkides, tahan eriti esile tõsta meie reservohvitseride tublit panust. Ühest küljest tegutsevad ja toimivad nad saadikutena kaitseväe ning ühiskonna vahel. Teiseks ning sama oluliseks tuleb pidada nende kohta üksuste juhtidena meie reservväes. Reservohvitseride algatusvõime, siiras huvi riigikaitse käekäigu pärast ning reaalne panus sellesse, seavad nad eeskujuks meile kõigile. Lugupeetavad, Kaitsevägi ning Kaitseliit on pälvinud Eesti inimeste tugeva toetuse. Koos rahva suure usalduse ning toetusega kaasneb suur vastutus. Sõjalise riigikaitse kasutusse on antud 2 % meie riigi sisemajanduse kogutoodangust. Seda on märkimisväärselt rohkem kui paljudel meie sõpradel ja liitlastel Euroopas, mis on andnud meie sõnale suurema kaalu. See on Eestile loonud tõsiseltvõetava ning usaldusväärse maine. Nii peame ka seda rahalist ressurssi igapäevaselt sõjalistesse võimetesse valades mõtlema sellele, et iga sent ja euro saaksid kasutatud kõige paremal ning õigemal kombel. See tähendab, et meie kaitsevõimesse paigutatud vahendite kasutamisel peab valitsema mõistlik tasakaal. Tuleb väärtustada meie olulisima vara – meie inimeste panust; tuleb vaadata tulevikku ning teha kaalutletud investeeringuid ning hankeid; tuleb kaitseväge kestlikult käigus hoida. Selle aasta kevadel viidi ellu palgatõus kaitseväes, mis tõstis olulisel määral meie inimeste sissetulekuid. Kuid vaadakem rahanumbritest kaugemale. Kaitseväelaseks olemine on ühtlasi nii auasi kui ka kohustus. Raha on küll oluline, kuid ilma oma staatuse ning sellest lähtuva au ja kohustuste ülemaks tunnistamiseta poleks me väärt oma riigi ja rahva kaitseks relv käes seisma. Pidagem oma kutsumust au sees! Daamid ja härrad, Nii nagu ennist sai öeldud, kaitseme me oma riiki koos meie liitlastega. Liitlassuhe on Eesti jaoks oluline, sest see tagab tugeva ja nähtava heidutuse. NATO asutamislepingu V artikkel; musketäride põhimõte – üks kõigi, kõik ühe eest; annab Eestile parima võimaliku julgeolekutagatise. Selleks, et see tagatis oleks kehtiv nii täna, homme kui ka kaugemas tulevikus, on tarvis koos õppustel oskusi lihvida, teada ja tunda oma sõpru ja liitlasi. Meie pingutused on suunatud eesmärgile, et NATO oleks paremini valmis vastama mistahes ohtudele. Selleks tarbeks on parim ning kindlaim viis ühiselt harjutada ning seda tuleb teha järjekindlalt ning kõikide liitlaste huvisid arvesse võttes. Äsja Poolas ning Lätis lõppenud suurõppus Steadfast Jazz on selge märk sellest, et Eesti ning meie naabrite kaitsmist võetakse tõsiselt. Meie julgeolek on osa Alliansi julgeolekust. Oleme teinud palju selleks, et Eesti sõnum oleks kuuldav, et meiega arvestataks. Koostöö nii NATO kui Euroopa Liidu raames, aga ka kahepoolselt meie olulisemate liitlastega on suunatud kõrgeima eesmärgi täitmisele – meie julgeoleku ja püsimise kindlustamisele. Nagu kõik saalisviibijad teavad, ei tegele NATO vaid õppustega. NATO on kümme aastat sõdinud Afganistanis. See näitab alliansi tugevust ja otsusekindlust. Nõrk ning selgrootu NATO seda ei suudaks. See on selgemast selgem. Järgmisel aastal saab liitlaste missioon Afganistanis praegusel kujul ümber. Kümne aasta jooksul on NATO sõjaline võimekus kasvanud peaasjalikult tänu õlg-õla kõrval sõjatandril tegutsemisele. See kogemus on hindamatu väärtusega ning selle pinnalt tõusnud oskused ning teadmised tuleb rakendada kõigi liitlaste julgeolekut silmas pidades. Eesti jaoks on sõdimine rahutus Helmandi provintsis avanud uue lehekülje koostöös Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Taani ning mitmete teiste liitlastega. Teineteisemõistmine ning koostegutsemine lahinguväljal on pannud tugeva aluse veelgi tihedamaks koostööks tulevikus. Teadmine, et saad oma sõpru ja liitlasi usaldada ning oled ka ise usaldatud kõige raskemates olukordades, annab julgust sõdureile ning lisab julgeolekut Eestile. Loodan tervitada meie heade sõprade brittide, taanlaste ning ameeriklaste üksusi Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil 24. veebruaril Pärnus. Lugupeetavad, Paari nädala eest tõime Camp Bastioni sõjaväebaasist koju tagasi messingplaadi, millele on graveeritud Afganistanis langenud kaitseväelaste nimed. Lihtne sammas, mis hoidis au sees langenute mälestust kodust kaugel, saab endale uue asupaiga Paldiskis, Esimese jalaväebrigaadi kõrval kasesalus. Ma tahan tänada Riigikogu esimeest ning riigikaitsekomisjoni esimeest aga ka Eesti reservohvitseride kogu toetuse eest. Selle toetuse abil paneme mälestusmärgi püsti sinna, kus on sõbrad, kaasvõitlejad ja relvavennad – inimesed, kes kõige enam tunnevad selle tagasihoidliku mälestusmärgi tähendust. Ma palun püsti tõusta, et pidada meeles neid, kes on andnud elu Eesti eest. Me mäletame teid. Ma tänan! Eesti riik on oma liitlaskohustusi täitnud ausalt ja eeskujulikult. Ma ei väsi kordamast – Eesti sõdur on maailma parim sõdur. Ma tahan esile tõsta kaitseväe allohvitsere, meie raudvara, kelle teadmised ja kogemused on ohvitseridele kindlaks toeks nii lahingus kui väljaõppel. Eesti Kaitsevägi on arenenud ja kasvanud koos Eesti riigiga. Meie ülesanne on selle riigi kaitsmine ning me võtame seda ülesannet täie tõsidusega. Täna on sobiv päev sellele mõelda tavapärasemast pidulikumas õhkkonnas. Kaitseväe aastapäev on päev, mil saame tunnustada neid, kes oma teenistuses on andnud parimast parima. Neid, kes on äramärkimist leidnud tänu oma panusele kaitseväe arengusse. Ma olen kindel, et kõik siin saalis olijad kui kaitseväelased väeosades üle kogu Eesti, eriti aga missioonipiirkondades kodust kaugel, väärivad tunnustust. Õnnitlen teid kaitseväe 95. aastapäeva puhul. Soovin meile kõigile jõudu, edu ja mõistust Eesti riigi kaitsel
Posted on: Sat, 16 Nov 2013 09:39:19 +0000
Trending Topics
Recently Viewed Topics
© 2015