Kui hämmastav on see - ise teed omale vahtrasiirupit harilikust vahtrast (Acer Platanoides,) mis igalpool Eestis vabalt kasvab. Sarnaselt kasemahlale, keerad puu sisse äravoolu kruvi, mille abil nektar anumasse voolab. Siinkohal lähevad nende kahe toorme teed lahku. Näiteks on enamus kasemahlas olevast suhkrust fruktoos (vähetervislik puuviljasuhkus.) Vahtranektar on peamiselt sahharoos, sekka ka muid suhkrutüüpe. Fruktoos lisab keerukust ka siirupi keetmisele, kuna fruktoosi keemistemperatuur on madalam kui sahharoosil. Tähendab see seda, et kergemini satub kõrbemaik lõpptulemusele ligi. Lisaks on suhkrusisaldus vahtral oluliselt väiksem kui kasel. Kui liitri kasesiirupi tootmiseks võib minna enam kui sada liitrit tooret, siis hariliku vahtra puhul on enamasti vajalik ühe liitri kohta kuni 60 liitrit puuvedelikku. Ääremärkusena, siis Eestis kasvav harilik vaher ei ole sama, mis on maailmas peamine siirupipuu. Peamine puu selleks on suhkruvaher (Acer Saccharum) ning tolle suhe on hoopis 40:1. Nüüdseks on küll mahlakorjamise hooaeg läbi, kuid igatahes kui uus enne-kevadine aeg käes, siis torud puusse, kõikseemees!
Posted on: Sun, 09 Jun 2013 12:11:28 +0000
Trending Topics
Recently Viewed Topics
© 2015