Veel 19. sajandil, kui ei teatud midagi aine atomaarsest struktuurist ja sinna kätketud energiast, arvati teaduses tõsimeeli, et Päike koosneb mingist söele sarnanevast ainest - et Päike on lihtsalt väga suur kogus seda söesarnast ainet. Varem arvati, et Päike ongi süsi, koosneb söest. Kuid mõningad targad arvutused näitasid, et kui selline kogus sütt korraga põleks, siis oleks Päike pidanud ära kustuma juba 6000 aastaga. Ka kõik teised tähed oleksid pidanud ammu olema ära põlenud, sest teati, et maailm on siiski vanem kui 6000 aastat. Seepärast siis leiutatid variant, et Päike koosneb mingist "söesarnasest ainest". Miks seda meenutan? Aga selleks, et öelda: nii mõnedki meie kaljukindlad arvamuses maailmast - ja ka meist endist sealhulgas, sest me kuulume ju maailma - on ilmselt sama naiivsed ja sama ebaõiged, kui seda oli 19. sakandi tippteadlaste arusaamine Põikesest ja seal toimuvatest protsessidest. Nii et ärgem olgem niiväga kindlad oma tõdedega midagi. Ja mäletagem, et teadus on alati püüdnud maailma ja inimest ära seletada, aga olnud samas ka see, mis on pidanud end ja oma "kaljukindlaid tõdesid" kõige enam ise ümber hindama ja vääraks tunnistama.
Posted on: Wed, 02 Oct 2013 06:51:45 +0000