malo mua e ofa ae otua kuo fai maa etau moui o tau lave ai he fuu - TopicsExpress



          

malo mua e ofa ae otua kuo fai maa etau moui o tau lave ai he fuu monu ihe fonua koeni oku ui ko palataisi. Koe uhiga eku hu atu o tohi atu he peesi koeni .1. Koeku fehui atu kihe Contractor koeni oku ke faitotonu kisiotau kaiga.2Okuke oage enau vahe o fktatau ki sii pupuha moe velahia oku nau fai koe feiga ke tokoni kisio tau kii fonua masiva.Koia oku ou kole keu fkmahino atu kiate koe fefine contractor ihe huafa hotau eiki nae pekia he kolosi koeuhi kokitaua agahala.Oku ou ogoi peau sii sio pau he mea oku hook kihomou taeofa sio tau kaiga ikai faigataa kihe family o sii kau omi mei Toga keu ave he pepa pe ogoogo ke ilo hee Tonga kotoa ae mea oku hook kihono kakaai moe taeofa ae Tonga he Tonga kaoku mau ma he sio mai ae fonua mulini kihe aga taeofa mo aga tae fklotu ae fonua oku iloa koe fonua lotu kako Tonga .Kou ogoi peau sio pau kihe gaue osikia velega hotau sii kakai koe feiga kihe masiva. Naake hau kihe fonuani peau hau o he holo koe kumi ha pepa ke lava kemau ha foima hota family. Kuoke tuli tonuhia o lauikovi sii kakai Tonga tupu I hoo kai sionau kakava. Sai pe kapau kuoke alu o omi a Vanuatu kae mahino kakoe oku poto ae taha kotoa oku ne ilo pe ae kaka moe mooni. Kuo ke pehe keke totogi paaga e 120 ae fale ke nofo ai sii kau Tonga oke mau ae paanga e 3000.00 he uike mei ai hili koia oku paanga pe e 200 he uike ae fale .Fefine koe lotu kete ilo ae mea oku te fai pea ke mahinoi oku iai e otua moui oku ne afioi ete toga moui .Kuoke iloi ae gaue I Australia ae momoko moe laa kae fakaofa sii tuu pogipogi ae Tonga koe ilo ae masiva I api. Amusia koe okuke tupu hake pe he tuumalie pea oku ke kei tuumalie pe. Ko kimautolu naa mau fkofa pea oku mau kei fkofa pe. Oua teke tokaga koe kihe mole ae faigamalie ki Vanuatu koe tapuaki ia ki Tonga ke oua e omi e Tonga ia o toho hage ha vale he nae masiva pe Tonga ia ka nae mau pe foi ma ke sii mama I Tonga. Sai a Vanuatu ia he e iku taai ai koe .Koe aga ia sieku tokoni kiate koe he mea oku hook pea kapau oku ou hala pea tuku a ke ave kihe pepa mpe news a Australia ke nau ilo ae fksesele moe taeilo oku ke fai ikai keu loto keke ita he tohini fai pe hoo lotu oua tuku kae toe fklahilahi age hoo faitotonu mohoo kole ke taofi ae taeofa oku ke fai kou ofa lahi atu kiho laumalie pea fkosi fehui kiate koe koeha e mea kuo hola ai hoo kaugaue kapau naake faitotonu koeha oku nau mavahe ai ofa ke tapuakii koe ehe eiki pea mahino atu ae kole koeni .
Posted on: Wed, 18 Sep 2013 03:30:49 +0000

Trending Topics



Recently Viewed Topics




© 2015